MOMU

Tuntud-teatud lühendite KUMU, ERM jt ritta tekkis sellel suvel uus, MOMU - Mootorispordi Muuseum. Võib arvata, et see lühend saab sama kuulsaks kui varem tuntuks saanud. Arno Sillati vedamisel koondatud mootorispordi ja ka natuke muu tehnika kogu on muljetavaldav. Seda nii ajaloolise plaanis kui ka teemade rohkuses. Võib öelda, et kollektsioonis on esindatud enamus Eestis ehitatud mootorispordi tehnika. Muidugi leidub erinevaid võistlusmasinad laiast maailmast, millega on siin võisteldud.
Vanamehed said kogu selle suurepärasest koguga tutvuda Arno Sillati enda selgituste saatel. Soovijad proovisid kuidas võistlusmasinatesse meiesugused mahuvad ja imestasid kui keerulised on võidusõitja "töötingimused". Samuti kuulsime muuseumi edasistest laienemise plaanidest, olgugi et juba nüüd rabas ekspositsioon oma suurusega. Äärmisel huvitav külastus.

Tere!

Spordis on ikka nii, et kui esimene katse ebaõnnestub, tuleb teha teine ja kolmaski. Vihmase ilma tõttu esimene katse ebaõnnestus! Selle nädala teisipäeval õnnestus kõik suurepäraselt! Täpselt kell kaks kogunesime Põllu ja Janseni tn. nurgal asuvale väikesele spordiväljakule. Meelise juhendamisel ja tema kaasavõetud NBA märgistusega pall tuli visata "vabaviske" joone tagant läbi korvirõnga. Esimene ring näitas uskumatut stabiilsust - kõik said ümmarguse tulemuse - 0 välja arvatud Henn, kes läks juhtima. Alles II ja III ring tõiesile tõelised tipud. Harjutamine teeb meistriks. Proovisime mängida ka lauatennist. Peaks ütlema kivitennist, sest ristkülikukujulisel lihvitud betoonitükil mängimine oli täiesti võrreldav originaallauaga kui 70+ mängija ei oleks kivistunud liikumisvõimega. Märkasin, et kõik möödakäijad,  -sõitjad olid imestunud nähes hallipäiseid taatisid spordiplatsil, kus tavaliselt käivad lasteaia ja kooliealised lapsed. Ootamatult peatus meie juures erkpunane sõiduauto mille küljel kiri: "Vakra linnapeaks"!  Sportliku Sotsi vabavise tabas korvi ilma soojendusviseteta. Sportliku päeva lõpetasime vestlusringis teemal "Vanamehed ja sport".

Pärastlõuna Anuga.

Ekskursioon lennundusmuuseumisse.

Kolmapäeva varahommikul astusime bussi, et jõuda Eesti Lennundusmuuseumisse Tartus.

Kohale jõudes ootas meid ees juba muuseumi asutaja ja tulihingeline vedaja Mati Meos, kes tegi meile väga huvitava ülevaate muuseumi ajaloost ja eksponaatidest. Lennunudusmuuseum kogub oma ekspositsiooni kõik Eesti territooriumil kasutatud tsiviilotstarbeliste ja Eestis baseerunud militaarotstarbeliste lennukitüüpide näidised, aga ka maailma  tähelepanuväärivamate hävitus- ja ründelennukite, kerglennukite  ning helikopterite näidiseid. Antakse ülevaated ka raketinduse ajaloost Eestis ning maailmas. Maksimaalse tulemuse saavutamiseks  kasutab Lennundusmuuseum koostöös Eesti riiklike institutsioonidega ära maailma lennunduses toimuvat lennutehnika põlvkondade vahetust. Ekspositsioonis on 25 lennukit ja helikopterid esindamas Euroopa ja USA lennutehnikat, aga ka õhutõrjerelvade esindajad – õhutõrjekahurid ja kõikide nõukogude ajal Eesti territooriumil paiknenud maa-õhk rakettide esindajad. Mudelikogus on üle 400 kõrgekvaliteedilise lennuki, kopteri ja raketi maketi.

Klubi tehnikahuvilistele liikmetele oli see käik väga hariv ja andis hea ülevaate lennunduse hilisajaloost. Kuigi ilm ei soosinud väga meie käiku, lahkusime kõik teadmisega, et  Lõuna-Eestis leidub üks insenertehniline huvikeskus, mis võiks ka noori rohkem tehnilisi erialasid õppima suunata. Kahju vaid, et Põhja-Eesti rahvas sinna harva satub.

Sihtkoht- Kihnu!

12.augustil avanes meie klubil võimalus osaleda Nõmme lauluklubi „Kanarbik“ korraldtavast väljasõidust Kihnu saarele.

Startisime mahuka  turismifirma bussiga kl. 8.30. Praam „kihnu Virve“ läks teele Munalaiu sadamast

Kl. 10.15. Tund aega sõitu ja olimegi Kihnus. Üllatusena oli väike Kihnu paksult rahvast täis, ei puudunud isegi Baltimaade peaministrid. Logistika oli korraldatud väikeste puust istmetega madelautodega. Sõit läks esiti saare lõunatipu suunas, kus asus majakas. Sõites hakkasid silma heas korras talumajad, kitsad asfaltteed ja üldine heakord.

Tagasiteel kostitati meid maitsva kalasupi ja suitsuahvenaga. Järgnes õigeusu kiriku ja Kihnu muuseumi külastus. Seejärel tutvusime kohaliku käsitööga ja nautisime kihnlaste laulu- ja tantsu omapära.

Meeldejääv oli kohtumine legendaarse Kihnu Virve (Virve Köster) ja tema tragi lapselapsega.

Toredas vestlusringis kuulasime Virve mõnusat jutuvada ja laulu. Tänutäheks laulsid oma laule „Kanarbiku“ laulukoori liikmed.

Ilm oli kogu aeg soe ja päikseline. Ainult Virvega kohtumise ajal käis vihmasabin üle ja tagasiteel oli vihma ja äikest küllaga. See kõik vaibus lõpuks.Tallinna jõudsime kl. 22 paiku. Meeleolu oli hea ja sõit oli igati tore ettevõtmine.

Ülo supiköök

Supiköök on avatud!

Supiköök on avatud!

Peakokk Ülo kontrollib tulemust.

Brexit ja EL tulevik

11. 07. oli meil külas hr. Ivar Raig, Tallinna Ülikooli õppejõud ja teada-tuntud skeptik. Üllatusega kuulsime, et ta on põhjalikult välja töötanud ja UK ning USA valitsustele ka teada andnud projekti, mille nimetas NATA-ks. Selle sisu: UK ja USA peaks peale Brexiti jõustumist omavahel looma kaubandusliidu, et uuesti saaks angloameerika rahvas valitseda maailma majandust. No ja meie oleks nende sõbrad.
Veel oli üsna põhjendatud seisukohti EL tulevaste probleemide lahenduste või mittelahenduste kohta. Meie tulevik muidugi eriti roosiline ei paistnud. Ja ega me keegi liiga sinisilmsed ju ei ole, aga hoidkem end liiga pessimistideks muutumast. Eesti on muidugi liiga nõrk, et maailma hoovusi pöörata. Mõistlik on teha endale selgeks, mida me muuta saame ja mida mitte ning siis elada koos nende probleemidega, millest jõud ja mõistus üle ei käi (vt. ka K. Vonnegut). Hr. Raigi jutus oli meelt kergendav tähelepanek see, et Euroopa väikeriigid on uuesti hakanud mõtlema omavahelisest koostööst, et rohkem mõjutada juhtriike väikeste riikide vajadustega arvestama. Väikeriikide koostöö EL raames oli ka Lennart Meri üks ideedest.