HME - see on rootslastele kuuluv metallitöötlemise firma Tallinnas. Lisaks tehakse mitmesuguseid montaažitöid põhiliselt liftide remondiks vajalike komponentide tootmiseks. Keerulisem töö toimub CNC tööpinkidel, kuid ka veidi vanemaid seadmeid kasutatakse.
Suhteliselt väikese töötajaskonnaga firma tegevjuht hr. Rene Reimer isiklikult võõrustas meie delegatsiooni. Saime entusiastlikult asjatundjalt väga põhjaliku ülevaate moodsatest tehnoloogiatest ja tootmisprotsessi nüanssidest. Kuna meie seas on mõnedki metallitööga kokku puutunud härrasmehi, siis küsimused ei tahtnud kuidagi lõppeda, nii huvitav oli. Äärmiselt hariv külastus.
Meelis
16 november 2016
09 november 2016
Kindral Kurvits
Mis toimus:
Esmaspäeva õhtul ronisid „maarottide“ nahas vanamehed mööda
trappi Eesti Politsei ja Piirivalveameti kõige suurema
ja uhkema mitmeotstarbelise
patrull-laeva „Kindral Kurvits“ pardale. Laev on ehitatud Soomes 2012
aastal ja on varustatud pääste-, tule-, ja reostustõrje seadmetega. Laeva pikkus on 63,9 m,laius
10,2 m ja sügavus 4,2 m ning võib arendada
kiirust 15 sõlme.
Mida nägime:
Meile tuttavat ja ka tundmatut
viimase peal tehnikat ja lahendusi laeva opereerimiseks. Torustikke, juhtmeid, ventiile,
lüliteid, pumpasid ja mootoreid sadade
meetrite ja sadade ühikute kaupa. Kõik säras ja „lõhnas“ puhtuse ning
korrasoleku järgi. Laeval oli kõik vajalik kahenädalase vahikorra pidamiseks: saun,
puhketoad, treenigruumid jm. Kaptenisild – kõige kihvtim paik laevas – oma
arvukate GPS-de, öö- ja termokaameratega ning navigeerimisseadmetega pani ka
vanameeste silmad särama – ikkagi kapteni ja tüürimehe töökoht.
Mida kokkuvõtteks:
Laeva seadmete ja agregaatide
tööd selgitati meile suure
põhjalikkusega, mis andis selgust, et mehed teavad põhjalikult oma laeva ehitust ja toimimist
ning nende suhtumist toidab armastus oma vahva laeva vastu.
Meie arvukad küsimused said
väga konkreetsed ja ilusad vastused. Tunti ka huvi vanameeste tegevuse ja olude vastu – siiralt,
mitte viisakusest.
Tõesti: oldi koheselt valmis
lahendama mistahes juhtumit Eesti
Vabariigi piiril.
06 november 2016
Vanabussinäitusel
Vanameeste nostalgia viis meid seekord Noblessneri Valukotta veteran busse vaatama. Kõik 14 bussi ja mõned taksod olid eriti kaunilt taastatud. Tõsi, paljud olid eesti sõitjatele tundmatud bussimargid, kuid kohalikel teedel sõitnute kohta oli igal mehel oma mälestustest mõni lugu rääkida. Valukoda ise oli samuti insenerikunsti vaatamisväärsus, omaaegsed kõrged, suure sillaavaga konstruktsioonid olid majesteetlikult saledad ja ka tänapäeval harva esinevad. Kokkuvõtteks, oli mida vaadata, hästi korraldatud üritus.
Meelis
6.11.16
Meelis
6.11.16
Vanabussinäitusel
Vanameeste nostalgia viis meid seekord Noblessneri Valukotta veteran busse vaatama. Kõik 14 bussi ja mõned taksod olid eriti kaunilt taastatud. Tõsi, paljud olid eesti sõitjatele tundmatud bussimargid, kuid kohalikel teedel sõitnute kohta oli igal mehel oma mälestustest mõni lugu rääkida. Valukoda ise oli samuti insenerikunsti vaatamisväärsus, omaaegsed kõrged, suure sillaavaga konstruktsioonid olid majesteetlikult saledad ja ka tänapäeval harva esinevad. Kokkuvõtteks, oli mida vaadata, hästi korraldatud üritus.
Meelis
6.11.16
Meelis
6.11.16
19 oktoober 2016
Tartu reis
Seekord viis tee NVK esindajad Tartu Seeniormeeste Klubi 15. aastapäeva üritusele. Kohal oli palju rahvast kogu Eestist ja kohalik linnavõim. Üritus kulges traditsioonilises võtmes, õnnitlused/kõned, kultuuriprogramm, lõuna ja bowlingu turniir. Temperamentsemad said lõunapausil oma tantsuoskuseid näidata. Peo sportliku osa võitis
Viimsi PÜ bowlinguklubi võistkond, meil õnnestus jääda eel-eelviimaseks. Hoolimata sellest oli Kalev Jahnson organiseerinud toreda ürituse, kus päev kulus märkamatult. Tänud Tartu meestele!
18 oktoober 2016
Kohtumine Nõmme Lauluklubiga
Oli järjekordne tore päev. Nõmme
Lauluklubi toimekas president pr. Sirje Koemets tegi ahvatleva ettepaneku viia
meie klubid ühiselt bowlingut mängima, mis lisaks parajalt hasartsele
ajaviitespordile annab võimaluse ka meeldivaks suhtlemiseks. Nii läkski. Meilt
oli osalejaid kümmekond, laulurahvast samuti. Pr. Koemets pidas ümberkukutatud
kurikate üle arvestust ja järjestas meid paremusritta. Meie parim mängija oli Ülo. Tal paistab olema kombeks spordivõistlused "kinni panna" - Toosikannul loopis ta ju viikingikirvest kõigist paremini. Nagu tavaks, said
parimad mängijad ka auhinnad. Külakostiks olid laulurahvalt imemaitsvad
kringlid, meie poolt paar shampanjat. Mitte kohvi- vaid mahlalauas oli mõnusat
ja lõbusat jutustamist. Pakkusime end Lauluklubi harjutustundi aplodeerijateks.
Püüame juba eeloleval pühapäeval selle lubaduse teoks teha. Kahju, et meil pole
võimalust energilisi ja elurõõmsaid lauljaid külla kutsuda. Neid on 110, meid 30 -
meie klubi
ruumid jäävad ahtaks. Ehk mõtleme siiski välja mingi ühistegevuse „neutraalsel pinnal“, nagu seekordki.Urmas
Marss „Kalevi“ magusameistrte juures!
Lõpuks õnnestus vanameestel
„Kalevi“ kommivabrikus rännata ajas tagasi oma lapsepõlve ja sorida oma
mälusoppides otsides sealt välja kõige magusamad mälestused. Sellele aitas
kaasa meie kaasaegne, vaieldamatult oma ala tipptegija, Otto Kubo. Ta rääkis
meile Eesti kondiitritööstuse ajaloost lühidalt järgmist.
Aastal 1806 pani
suhkrupagar Lorenz Caviezel aluse Eesti magusatööstusele. Tema töökoda
valmistas muu hulgas martsipanimaiust, mis mõned aastakümned hiljem saavutasid
kõrge taseme ja laialdase tuntuse uue omaniku Georg Stude šokolaadi- ja
martsipanitööstuses. 20. sajandi alguses tekkis Tallinnasse veel mitu
maiustustevalmistajat, kellest suurimad ja tuntumad olid Kawe, Ginovker,
Brandmann, Riola ja Rudolf Klaussoni šokolaadi ja biskviidivabrik. Pärast sõda
riigistati kõik tööstused ja liideti koos Georg Stude äriga üheks suureks
kondiitriettevõtteks, mis asus Kalamajas Jahu tn.5 Klaussoni vabriku ruumides.
Vabrik sai oma nime, „ Kalev“, konkursil konkureerides nimega „Punane Kompu“.
Peale Pärnu mnt. tehase „Uus Kalev“ käiku laskmist liideti sellega
Karamellivabrik ja „Kalev“. Nii sündis tänane Kalevi šokolaadi- ja
kompvekivabrik ning just seetõttu tähistati tänavu augustis oma 210.
sünnipäeva.
Nägime tänase
vabriku kontoris pisikest osa vabriku muusemi varadest ja tootmistsehhis
ülevaadet kogu tootmisest. Tänased nõudmised ja eeskirjad toidu käitlejale on
nii ranged, et marssisime, riietatult igati normidele vastavalt, üleval
tootmisruumide kohal lae all asuvas selleks ettenähtud koridoris. Vabrik on
tänu suurele norra omanikfirmale, „Orkla“ palju investeerinud uutesse
tootmisliinidesse, kus inimkäsi peaaegu enam ei vajatagi. Lõpetasime oma
ringkäigu degusteerimisega, mis pani kogu ekskursioonile ilusa „magusa punkti“.
Suur tänu, härra Otto Kubo, kelleta poleks seda kõike me näha
saanud!
Johannes
13.10.16.
Tellimine:
Postitused (Atom)