Toosikannu 2016 a.

Meeldivalt ilusa ilma ja 100 osavõtjaga 8 klubist Eestimaa eri paigust, peeti Raplamaal, Toosikannul 15. juunil eakate meeste klubide kokkutulekut. Korraldajaks sedapuhku Nõmme Vanameeste Klubi. Ürituse õnnestumiseks oli kaasatud rahvatantsijad, meditsiinibrigaad, fotograafid ja reporterid.

Kokkutulek algas rivistusega, Eesti lipu heiskamisega ja laulu Eesti Lipp esitamisega, mille järel NVK esimees Urmas Lepik kuulutas kokkutuleku avatuks. Mälestuseks tehti ka ühispilt. Järgneva sportliku osaga haarati kogu sajaliikmeline meestevägi, kes võistlejatena, kes kohtunikena ja suurim osa kaasaelajatena. Mõõtu võeti discgolfis, laskmises, viikingi kirve viskamises ja vibulaskmises. Iga spordiala kolme paremat autasustati medalitega ja klubisid diplomitega, lisaks osavõtjate tunnustus ja mürisevad kiiduavaldused.

Kirveviskamises tegi puhta töö Ülo Härmaorg Nõmme Vanameeste Klubist, laskmises läks esikoht jagamisele Viimsi võistkonna Jakob Kivisaare ning Rein Valkna ja Kristiine võitkonna

Kaljo Kukk ning Heldur Rand vahel, disgolfis oli osavam Tartu võistkond Jüri Erm ning Kalev Hirnat, vibulaskmises täpseim Tõnu Melsas Tartu võistkonnast.

Päeva oodatuim osa - lõunasöök, aitas võistluspinge ilusti maha võtta ja edasi mindi vestlusringiga. Urmas Lepik käsitles maakera kliima muutusi ja Postimehe toimetaja Marti Aavik tutvustas rahvaste rände probleeme ning pagulaste temaatikat. Ettekanded tekitasid elavat vastukaja ja ohtraid sõnavõtte.

Meeldivaks üllatuseks meie suurepärasele seltskonnale jooksid esinemislavale noored rahvatantsijad ansamblist Sõprus. Ott Kurrikoff NVK-st oli oma tütre Agne ( teada-tuntud rahvatantsupedagoog) abil oma õpilaste seast valinud parimad esinejad parima kavaga tegemaks rõõmsaks ka kõige ükskõiksema vana mehe hinge. Tantsimas oli ka pr. Agne tütar, seega siin oli mängus lausa kolm põlvkonda. Järgnevad lõõtsa- ja kitarrimeeste hoogsad lood viisid meie julged ning auväärsed mehed tantsupõrandale. Tugevat tunnustust väärib NVK-i grand old man Kalev Rannala oma noorusliku 88 aastaga ja elegantsete tantsupoognatega. Kalevi partneriks oli verinoor esmaabibrigaadi halastajaõde. Igal juhul Kalev abi ei vajanud.

Üritus päädis lõpurivistusega, Urmas Lepik kuulutas kokkutuleku lõppenuks. 2017. aasta üle-eestilise kokkutuleku korraldamise au usaldati Kehtna klubile.

PS. Lisan tavaosaleja kiituse ja tunnustuse korraldajatele NVK-st, eriti Urmas Lepikule, Jaak Sal-Sallerile, Tiit Luigale ja veel paljudele tublidele abilistele.

Vaata pilte ;http://www.labus.ee/Pildid/Vanameestekokkutulek2016/

Valdeko

Klubide kevadkokkutulek

Eelmisel aastal pidasime kokkutulekut Vabadusvõitluse muuseumis. Oli plaanis istutada sel puhul tamm, aga mitmetel põhjustel jäi see tegemata. Nüüd võtsid Tartu klubi mehed teema üles ja kutsusid klubisid kevadkokkutulekule. Kohal oli kuus klubi. Ostsime tamme ja lasime valmistada roostevabaterasest sildi ning seitsmekesi sõitsime kohale. Laulsime lipulaulu, istutasime kollektiivselt tamme, sõime traditsioonilise tassikese hernesuppi, kuulasime muuseumi asutaja jõulist elulugu ja arutasime suvise kokkutuleku teemat. Loodame 15.06.16. kohtuda Toosikannul kümnekonna klubi meestega ja veeta meeldiva vanameestepäeva.

Näkialliku tööriistamuuseumis

Selle kevade 17. mail külastasime Kuusalu vallas, Kupu külas, Näkialliku talus paiknevat tööriista muuseumi. Muuseumi kogud, (üle 60 tuhande eseme), koosnevad valdavalt terase töötlemise tööriistadest viimase paari sajandi lõikes. Meie klubi peamiselt tehnika kallakuga meestele pakkus ekspositsioon elavat huvi, mis kiskus välja isiklikke mälestusi ja kogemusi oma tööde ja tegemiste ajast. Lahendamata jäi huvitava kahepoolse patentvõtme kasutamise saladus, hoolimata meie arvukast ekspertide kohal olekust ja fantaasiast.

Museaalide hulgas oli ka haruldasi ja huvitavaid eksponaate nagu viimasest ilmasõjast pärinevaid eesti, vene ja saksa mundrid, relvad ja dokumendid.

NVK lisas omalt poolt mõned käsitööriistad muuseumi mõõtmatusse varasalve. Taolise eramuuseumi asutamine ja pidamine on üks väärt ettevõtmine ja märk eesti kultuuriloos, mis väärib kindlasti suuremat tähelepanu ja tunnustust.

Külaliseks oli veteran-triatlonist Aado Liblikmann

 10.mail kuulasime hr.Aado Liblikmanni vestlust oma sporditeest,mis kestab siiani,olles 80-aastane.

Spordiga hakkas tegelema 13 aastaselt jalgrattasõidu ja kiiruisutamisega..1950.aastal astus Liblikmann Tallinna Polütehnikumi, tollase nimega Tallinna Elektromehaanika Tehnikum, kus hakkas  tegelema kergejõustikuga ja tuntud kergejõustiku treener Olav Karikoski juhendamisel.

1987.aastal tegi esimese triatloni,nüüdseks on tal üle 200 triatloni.Alates 1990.a. on Aado Liblikmann osalenud kõikidel EMidel.

Medalei ja karikaid on  Liblikmannide kodu täis,väärtuslikum on esimena EMi hõbe ning 2002.aasta 

maailmamängude kuld.

Hr. Aado Liblikmanni huvitav vestlus andi indu tegelda vanas eas spordiga.

Külas Rae valla Memme-taadi klubil

Kutse külastada Memme-taadi klubi saime juba ammu. Püüdsime siis oma laulumeeste ansambli külaskäigu ajaks häälde seada, aga ei õnnestunud. Nii juhtuski, et olime seitsmekesi vaid tubli aplausikomando. Aga Rae rahvas oli sellele vaatamata väga mõnus ja sõbralik. Teised külalised -  Viimsi PÜ laulu ja tantsurahvas - laulsid ilusa heleda häälega ja tantsisid kergejalgselt. Rae klubi ansambel pakkus sama head kunstilist esitust. Meie nautisime ja plaksutasime. Julgemad said ka mõned valsid keerutatud.
Lubasime, et kui klubina kasvame ka suureks nagu Rae klubi on, siis kutsume neid vastukülaskäigule.

Kuidas laser metalli lõikab?

Sellest rääkis meile FINEST STEEL AS juhataja oma Saue uue kontori nõupidamiste ruumis. Vähe sellest, kuulsime ja hiljem nägime kuidas toimub erinevatest metallist toorikute lõikamine veega ja gaasilõikuritega. Ka moodsaid painutuspinke sai näha. Kõik seadmed on tehnika viimane sõna ehk arvutijuhtimisega, mõnele masinale inimene söödab vaid materjali ette ja pakib valmistoodangut. Kõige muljetavaldavamad olid kavalad laserlõikurid, mis lõikavad erineva kujuga torudest eriti keerulisi detaile. Olgugi et tootmine paiknes vanades tootmishoonetes, jättis ettevõtmine vägagi kaasaegse mulje.

21.04.16

Malmerk'i külastamine

Teisipäeval, 5.aprillil oli meil Malmerki päev.
Malmerk kontsern tegeleb ehituskonstruktsioonide, fassaadikatete, erinevate avatäidete ning nende tarvikute tootmise, paigaldamise ja turustamisega.  AS Malmerk tegeleb halduse ja kinnisvara arendusega. Tutvusime tütarettevõtete AS Malmerk Fassaadid ning AS Klaasmerk'iga ja eraldiseisva Inlook Color OÜ'ga.
Inlook Color OÜ on spetsialiseerunud ainult ühele tegevusele – alumiiniumtoodete pulbervärvimisele, kusjuures värvipulber pihustatakse elektriväljas värvitavale detailile. Huvitav oli vaadata kaasaegset värvimistehnoloogiat ja tõdeda tulemuse head kvaliteeti. Firma põhiline toodang läheb ekspordiks.
AS Malmerk Fassaadid on spetsialiseerunud mitmesuguste alumiiniumprofiilist klaasfassaadide tootmisele. Nende toodangut leidub paljudel uusehitustel nii meil kui raja taga.
AS Klaasmerk toodab erinevaid klaaspakette, milledest koostatakse aknaid. Samuti valmistatakse mitmesuguseid ehitusdetaile, mis seotud klaasiga (uksed, lükandsüsteemid, klaasprofiilseinad, mimesuguse kuju ja avadega klaasid, dekoratiivklaasid jne.).
Vanameeste klubi hea traditsioon tutvuda erinevate Eesti ettevõtetega andis jällegi kinnitust, et meie maal tehakse head tööd ja tulemused on Euroopas konkurentsivõimelised.