Ekskursioon Iru elektrijaama.

15.aprillil toimus Nõmme Vanameeste Klubi ekskursioon Eesti Energia AS Iru elektrijaama. Vastuvõtjaks oli Iru elektrijaama peaspetsialist Andrei Vuhk, kes tutvustas elektrijaama ja selle jäätmeenergiaplokki ning vastas arvukatele küsimustele. Iru elektrijaam on suurima potensiaaliga soojusenergia tootja Eestis, mis varustab soojusenergiaga Tallinna ning Maardu linna.Põhikütusena kasutab Iru elektrijaam elektri- ja soojusenergia koostootmiseks segaolmejäätmeid ning reservkütusena maagaasi ja vedelkütuseid.

A.Vuhki juhtimisel toimus ka ringkäik elektrijaamas ning tutvumine 2013. aastal valminud jäätmeenergiaplokiga. Selle ploki valmimisega lõppes Eestis suuremahuline segaolmejäätmete ladestamine prügilatesse. Iru jäätmeplokk on Eesti jaoks uus lahendus nii energia tootmiseks kui ka prügikäitluses. Selle elektri tootmise võimsus on 17 MW ja soojuse tootmise võimsus 50 MW. Aastas taaskasutab jäätmeenergiaplokk energia tootmiseks ca 220 000 tonni segaolmejäätmeid. Elektriks ja soojuseks muundatakse ligi 85% jäätmetes sisalduvast energiast.

Oli huvitav ekskursioon.

  Kirjutas Toivo

 

Prof. Anto Raukas jagas oma teadmisi vanameestega

Seekordne kutsutud külaline valgustas meid geoloogia ja keskkonna valdkonnas. Huvitav ja väga lühikesena tundunud vestlusring käsitles teemasid maailmapoliitikast Nabala karstialani. Erudeeritud ja suure elukogemusega teadlaselt saime teada huvitavaid fakte lähiajaloost kui ka päevapoliitikast. Vanamehed said peajoone poliitikast veidi teistsuguse nägemuse maailma kliimaarengutest. Peab ütlema, et mõned prof Raukase toodud väited tundusid küllalt loogilised ja neid tasub kindlasti üldises infomüras tõsiselt kaaluda.

Külaline oli NVK tegemistest kuulnud ja tundis huvi ka klubi toimimise vastu. Vanamehed said esitada oma küsimusi ja said ka neile lühikesed ja konkreetsed vastused. Diskusiooni oleks jätkunud kauemakski, kui poleks külalisega kokkulepitud aeg lõppenud.

Oli järjekordselt huvitav külaline!

01.04.14

Kirjutas Meelis

Vanamehed Lõunanabal

Antarktisesse viis meid TTÜ Geoloogia Instituudi vanemteadur, Eesti Antarktise ekspeditsiooni teaduskordinaator Enn Kaup läbi oma suu ja silmade. Mees kes on Antarktises töötanud üle 1150 päeva ja uurinud Antarktise järvi. Paljud neist on maailma puhtamad ja läbipaistvamad, mõnedel on jääkate püsinud sajandeid ja mõned ei külmu üldse soolase vee tõttu. Kuulsime palju põnevat alates puhtast, kuivast õhust, karmidest tuultest ja külmakraadidest. Enn Kaupi „talumisrekord“ oli  miinus 85 kraadi ja tuulekiiruseks 40 m/sek. Näiteks oli  veel juttu ekspeditsiooni  liikme käitumise koodeksist, mis muuhulgas keelas ekspeditsioonikaaslasi seksuaalselt ahistada või himura pilguga vahtida, kusjuures ei olnud õeldud, on see kaaslane mees või naine. Vaat, mis teemasid üks pikk talvitumine tõstatab. Õnneks ei esitanud me rumalaid küsimusi pingviinide ja jääkarude kooselu  kohta. Enn Kaup  arvab, et pingviin peab inimest suureks pingviiniks, kes ei käi asja eest teist taga Lõunamandril tolknemas vaid et nad teevad uurimisretki. Seepärast, kui pingviinid inimest näevad, siis vaatavad hoolega. Praeguseks ajaks on pingviinidele lähenemine ligemale kui 5 meetrit keelatud.                                                                                   

 Ka Eesti lipu ja Antarktika avastaja Saaremaalt pärit Bellingshauseni lugu sai ära räägitud. Kaks tundi mõnusas jutuajamises mõõdus kiiresti. Nõmme vanamehed tänavad veelkord selle väga huvitava kohtumise eest ja avaldasid kahetsust, et neil endil ei olnud võimaalust viibida sellel paiguti 4,7 km paksuse jääga kaetud mandril.

Kirjutas Jaak

Kevadet otsimas.

Aastad ei ole vennad! Kui mullu sel ajal suuski tõrvasime ja nautisime ilusat talveilma, siis tänavu on lumeta metsaalune ja mäenõlv ära jätnud traditsioonilise snowtubiga liulaskmise ja suuskadel liikumise rõõmu.
Õhus oli tunda kevadet, kui vastlapäeval paarkümmend vanameest von Glehni kuju juures kokku said.
Liulaskmise asemel otsustasime tänavu teha pikema jalutuskäigu Nõmme tänavatel, kus on elanud meile tuntud inimesed. Sära ja särtsu selle läbiviimiseks andis meile proua Piret Loide, kes jagas meile peale kultuurilooliste faktide ka elulisi seiku tuntud inimeste elust.

Peale pooleteist tunnist jalutuskäiku värskes õhus maitses traditsiooniline  hernesupp ja vastlakukkel kohvikus Lepido imehästi. Tervitasime sünnipäevalast Eerikut ühislauluga ja olime veendunud, et ega ikka looduse vastu ei saa! Tänavu saabus kevad varem kui mullu.

Kirjutas Johannes

Vanamehed Neitsitornis

25.02.2014 võtsid 18 vanameest ette Neitsitorni külastuse.

Alustuseks kuulasime huvitavat ettekannet „Tallinn ja selle sarase ilme keskajal“ torni keldrikorrusel sisustatud seminariruumis. Järgnevalt tutvusime 17-20 saj. valmistatud klaaseksponaatidega  näitusel  „Vaata pudelisse“. 14 saj. tornist on museaalsete elementide ja kaasaegse eesti disaini ühisusest kujundatud ainulaadne kohvik, kus lisaks maitsvale kohvile saime suurest sein-aknast ja kaitsekäikudelt nautida suurepärast uhket vaadet päikselise päeva uuele Tallinnale, vanalinnale ja Taani kuninga aiale. Tornis on elanud-asunud ka Eesti  kunsti suurkujud Paul ja Kristjan Raud ning üle 20 aasta Tallinna arhidekt Karl Burman. Ilus ekskursioon oli.

„Elroni“ rongi ühiskülastus tõi meid Kivimäele, kus leinaseisakuga mälestasime meie hulgast lahkunud väga teadmishimulist ja omapärase huumoriga  klubiliiget LAUR METSALAT. Kahjuks seisame aeg-ajalt silmitsi meie ea paratamatusega.

Kirjutas Jaak

Liiklejad, liiklus ja koolitajad

Sel aastal on liiklusõnnetustes hukkunud juba mitu eakat jalakäijat. Miks? Nendelt enam küsida ei saa. Politseiamet ja Maanteeamet koolitavad rahvast küll jõudsalt, umbes 150 koolitust viiakse läbi koolides, lasteaedades, päevakeskustes ja sotsiaalkeskustes, aga kas need on tõhusad ja kas neid on piisavalt? Et päästa kasvõi üks elu, otsustati küsida, mida meie, eakad ja seejuures nii jala käivad kui ka autot juhtivad vanamehed, asjast arvame. 19.02.14. tulid meile külla Maanteeameti ja Politsei- ja piirivalveameti töötajad. Väga meeldivas õhkkonnas tegime veidi grupitööd, pannes kirja meile olulistena paistvaid puudusi liikluskorralduses, tehes ettepanekuid olukorra parandamiseks ja sõnastades ka seda, mida me ise saame paremini teha. Siia ei mahu kirjutada väikest osagi sellest, mida me märkimisvääriliseks arvasime. Et külalised meie mõtetega täidetud paberilehed kaasa võtsid, siis on väike lootus, et ehk midagi läheb ka töösse. Kenasti kaastöö varjus saime veidi koolitust, liiklusanalüüsi andmeid ja meeldetuletusi. Kõik see läks nö.asja ette. Teema oli sedavõrd haarav, et kippusime oma kogemusi rääkides kohtumise ajakava lõhki ajama. See, et kolm sünnipäevalast olid võileivad/kringlid/tordid ja ... kööki ootele pannud meenus alles poolteise tunni möödudes. 

Kirjutas Urmas

Külaliseks oli hr. Terik

Aeg lendab. Külaliseks oli juba kolmas Nõmme linnaosavanem meie nelja-aastase ajaloo jooksul. Tiit Terik, kes hiljuti oli veel Pirita linnaosavanem, rääkis meie linnaosade sarnasustest ja erinevustest, linnaosa juhtimisest, Tallinna valitsemise süsteemist. Nõmme asjus on tal veel sisseelamise periood, seetõttu märkis ta üles meie arvamusi ja tähelepanekuid, mida kavatseb abiks võtta oma tööde plaanimisel. Meeldiv. Ja see paneb meid seda kohtumist mäletama, sest eks me ju ootame tulemusi. Põlvkondade erinevusest hoolimata saime külalisega hea kontakti. Loodetavasti tekib kahepoolne kasu, sest me pakume kolmekümne kolme kogenud mehe toetust meie linnaosa mõnede probleemide lahendamisel. Linnaosavanema poolt juba tugi meie klubile tekkiski - klubimaja kinnijäätunud kanalisatsioon sai kiirelt lahti sulatatud.
Meestel oli mitmeid küsimusi, külalisel piisavalt asjatundlikke vastuseid.