Prof. Anto Raukas jagas oma teadmisi vanameestega

Seekordne kutsutud külaline valgustas meid geoloogia ja keskkonna valdkonnas. Huvitav ja väga lühikesena tundunud vestlusring käsitles teemasid maailmapoliitikast Nabala karstialani. Erudeeritud ja suure elukogemusega teadlaselt saime teada huvitavaid fakte lähiajaloost kui ka päevapoliitikast. Vanamehed said peajoone poliitikast veidi teistsuguse nägemuse maailma kliimaarengutest. Peab ütlema, et mõned prof Raukase toodud väited tundusid küllalt loogilised ja neid tasub kindlasti üldises infomüras tõsiselt kaaluda.

Külaline oli NVK tegemistest kuulnud ja tundis huvi ka klubi toimimise vastu. Vanamehed said esitada oma küsimusi ja said ka neile lühikesed ja konkreetsed vastused. Diskusiooni oleks jätkunud kauemakski, kui poleks külalisega kokkulepitud aeg lõppenud.

Oli järjekordselt huvitav külaline!

01.04.14

Kirjutas Meelis

Vanamehed Lõunanabal

Antarktisesse viis meid TTÜ Geoloogia Instituudi vanemteadur, Eesti Antarktise ekspeditsiooni teaduskordinaator Enn Kaup läbi oma suu ja silmade. Mees kes on Antarktises töötanud üle 1150 päeva ja uurinud Antarktise järvi. Paljud neist on maailma puhtamad ja läbipaistvamad, mõnedel on jääkate püsinud sajandeid ja mõned ei külmu üldse soolase vee tõttu. Kuulsime palju põnevat alates puhtast, kuivast õhust, karmidest tuultest ja külmakraadidest. Enn Kaupi „talumisrekord“ oli  miinus 85 kraadi ja tuulekiiruseks 40 m/sek. Näiteks oli  veel juttu ekspeditsiooni  liikme käitumise koodeksist, mis muuhulgas keelas ekspeditsioonikaaslasi seksuaalselt ahistada või himura pilguga vahtida, kusjuures ei olnud õeldud, on see kaaslane mees või naine. Vaat, mis teemasid üks pikk talvitumine tõstatab. Õnneks ei esitanud me rumalaid küsimusi pingviinide ja jääkarude kooselu  kohta. Enn Kaup  arvab, et pingviin peab inimest suureks pingviiniks, kes ei käi asja eest teist taga Lõunamandril tolknemas vaid et nad teevad uurimisretki. Seepärast, kui pingviinid inimest näevad, siis vaatavad hoolega. Praeguseks ajaks on pingviinidele lähenemine ligemale kui 5 meetrit keelatud.                                                                                   

 Ka Eesti lipu ja Antarktika avastaja Saaremaalt pärit Bellingshauseni lugu sai ära räägitud. Kaks tundi mõnusas jutuajamises mõõdus kiiresti. Nõmme vanamehed tänavad veelkord selle väga huvitava kohtumise eest ja avaldasid kahetsust, et neil endil ei olnud võimaalust viibida sellel paiguti 4,7 km paksuse jääga kaetud mandril.

Kirjutas Jaak

Kevadet otsimas.

Aastad ei ole vennad! Kui mullu sel ajal suuski tõrvasime ja nautisime ilusat talveilma, siis tänavu on lumeta metsaalune ja mäenõlv ära jätnud traditsioonilise snowtubiga liulaskmise ja suuskadel liikumise rõõmu.
Õhus oli tunda kevadet, kui vastlapäeval paarkümmend vanameest von Glehni kuju juures kokku said.
Liulaskmise asemel otsustasime tänavu teha pikema jalutuskäigu Nõmme tänavatel, kus on elanud meile tuntud inimesed. Sära ja särtsu selle läbiviimiseks andis meile proua Piret Loide, kes jagas meile peale kultuurilooliste faktide ka elulisi seiku tuntud inimeste elust.

Peale pooleteist tunnist jalutuskäiku värskes õhus maitses traditsiooniline  hernesupp ja vastlakukkel kohvikus Lepido imehästi. Tervitasime sünnipäevalast Eerikut ühislauluga ja olime veendunud, et ega ikka looduse vastu ei saa! Tänavu saabus kevad varem kui mullu.

Kirjutas Johannes

Vanamehed Neitsitornis

25.02.2014 võtsid 18 vanameest ette Neitsitorni külastuse.

Alustuseks kuulasime huvitavat ettekannet „Tallinn ja selle sarase ilme keskajal“ torni keldrikorrusel sisustatud seminariruumis. Järgnevalt tutvusime 17-20 saj. valmistatud klaaseksponaatidega  näitusel  „Vaata pudelisse“. 14 saj. tornist on museaalsete elementide ja kaasaegse eesti disaini ühisusest kujundatud ainulaadne kohvik, kus lisaks maitsvale kohvile saime suurest sein-aknast ja kaitsekäikudelt nautida suurepärast uhket vaadet päikselise päeva uuele Tallinnale, vanalinnale ja Taani kuninga aiale. Tornis on elanud-asunud ka Eesti  kunsti suurkujud Paul ja Kristjan Raud ning üle 20 aasta Tallinna arhidekt Karl Burman. Ilus ekskursioon oli.

„Elroni“ rongi ühiskülastus tõi meid Kivimäele, kus leinaseisakuga mälestasime meie hulgast lahkunud väga teadmishimulist ja omapärase huumoriga  klubiliiget LAUR METSALAT. Kahjuks seisame aeg-ajalt silmitsi meie ea paratamatusega.

Kirjutas Jaak

Liiklejad, liiklus ja koolitajad

Sel aastal on liiklusõnnetustes hukkunud juba mitu eakat jalakäijat. Miks? Nendelt enam küsida ei saa. Politseiamet ja Maanteeamet koolitavad rahvast küll jõudsalt, umbes 150 koolitust viiakse läbi koolides, lasteaedades, päevakeskustes ja sotsiaalkeskustes, aga kas need on tõhusad ja kas neid on piisavalt? Et päästa kasvõi üks elu, otsustati küsida, mida meie, eakad ja seejuures nii jala käivad kui ka autot juhtivad vanamehed, asjast arvame. 19.02.14. tulid meile külla Maanteeameti ja Politsei- ja piirivalveameti töötajad. Väga meeldivas õhkkonnas tegime veidi grupitööd, pannes kirja meile olulistena paistvaid puudusi liikluskorralduses, tehes ettepanekuid olukorra parandamiseks ja sõnastades ka seda, mida me ise saame paremini teha. Siia ei mahu kirjutada väikest osagi sellest, mida me märkimisvääriliseks arvasime. Et külalised meie mõtetega täidetud paberilehed kaasa võtsid, siis on väike lootus, et ehk midagi läheb ka töösse. Kenasti kaastöö varjus saime veidi koolitust, liiklusanalüüsi andmeid ja meeldetuletusi. Kõik see läks nö.asja ette. Teema oli sedavõrd haarav, et kippusime oma kogemusi rääkides kohtumise ajakava lõhki ajama. See, et kolm sünnipäevalast olid võileivad/kringlid/tordid ja ... kööki ootele pannud meenus alles poolteise tunni möödudes. 

Kirjutas Urmas

Külaliseks oli hr. Terik

Aeg lendab. Külaliseks oli juba kolmas Nõmme linnaosavanem meie nelja-aastase ajaloo jooksul. Tiit Terik, kes hiljuti oli veel Pirita linnaosavanem, rääkis meie linnaosade sarnasustest ja erinevustest, linnaosa juhtimisest, Tallinna valitsemise süsteemist. Nõmme asjus on tal veel sisseelamise periood, seetõttu märkis ta üles meie arvamusi ja tähelepanekuid, mida kavatseb abiks võtta oma tööde plaanimisel. Meeldiv. Ja see paneb meid seda kohtumist mäletama, sest eks me ju ootame tulemusi. Põlvkondade erinevusest hoolimata saime külalisega hea kontakti. Loodetavasti tekib kahepoolne kasu, sest me pakume kolmekümne kolme kogenud mehe toetust meie linnaosa mõnede probleemide lahendamisel. Linnaosavanema poolt juba tugi meie klubile tekkiski - klubimaja kinnijäätunud kanalisatsioon sai kiirelt lahti sulatatud.
Meestel oli mitmeid küsimusi, külalisel piisavalt asjatundlikke vastuseid.

Elust Jaapanis rääkis hr. Heikki Vallaste.

Eesti-Jaapani Assotsiatsiooni president hr. Heikki Vallaste leidis oma ülipingelises ajagraafikus augu külastamaks uudishimulisi vanamehi nende „kodus“ Kivimäel ja vastamaks paljudele  küsijatele.

Minu nõuka-aja teadmised Jaapanist piirdusid Kobo Abe romaaaniga „Luitenaine“. Hilisemad  kohtumised jaapanlastega on süvendanud lugemisel saadud kuvandit, et Jaapani mees on  hallinevate juustega, lühemat kasvu, lahke naeratusega, pidevalt  kummardav; jaapani naine on suurte prillidega, pükskostüümis, ei kummarda, valge portselannäokesega,säravate neoonroosade huultega, mis tõstavad esile küpse idamaise ilu.

Selliste inimeste seas alustas oma „Jaapani kärjääri“ härra H.Vallaste. Alustuseks koos jaapani keele põhjaliku õppimise ja omandamisega  1960. aastal tõlkis ja täiustas Heikki san*   karatee reegleid. Töötades teaduste akadeemia küberneetika instituuduudis avanes tal võimalus, nagu  ta mainis, et täiesti juhuslikult, asuda 9 kuuks  tööle Jaapani 1970.a. maailmanäitusele Expo 70. Füüsiku teaduskraadiga teadlane Vallaste lõpetas oma kärjääri Tallinna Tehnikaülikoolis ja siirdus  Eesti taasiseseisvumisel välisministeeriumi teenistusse. Tema tõhusal toel avati Jaapani Sursaatkond 1993.a. Tallinnas ja 1996.a. Eesti Suursaatkond Tokyos, kus hr. Vallaste toimetas saatkonna ajutise asjurina.Tollest ajast tõi ta meieni  värvikad pildid meie presidendi L. Meri kohtumisest Jaapani keisri  Arihitoga, keisri vastuvõttudest diplomaatilisele korpusele, meie kaasmaalaste tegemistest Jaapanis, kensakad lood seonduvalt M.Sinisoo ja ta abikaasa nimega, ozeki Baruto tegemistest ja palju muud huvitavat 127 milj. elanikkonnaga saarteriigi  elust. Hr. Vallaste väitis, et eesti ja jaapani keele foneetika ja grammaatika on küllaltki sarnased, aga 1850 hieroglüüfi selgeks õppimine  käiks vist meile, vanameestele, üle jõu.

Heikki Vallaste on nii humanitaar-  kui ka reaalteaduste alal teadja ja tegija mees, kes on koostanud ja toimetanud e-sõnastikke, töötanud teadlasena Tiit Vähi  juures Sillamäel, pälvinud Jaapani välisministri aukirja 2012 aastal pikaajaliste saavutuste eest Jaapani kultuuri õpetamisel ja tutvustamisel, ta on koostöös firmaga „Sony“ sisustanud keelelabori  ja palju palju muud mida ei jõua selles tagasihoidlikus kirjatükis kajastada.

*San - kasutatakse Jaapanis  nime järel, midagi meie härra taolist.

Ühtlasi vabandan kirjutises esineda võivate faktivigade eest.

Kirjutas Jaak