Laupäeva 2. märtsi hommik oli talviselt karge. Oleme oma üritused juhtumisi
korraldanud ainult ilusa ilmaga ja võrreldes reedese sompus sulailmaga tõotas
tulla ilus talveilm mõne miinuskraadiga. Kella 10 ajal hakkasid Nõmme
Spordikeskuses juba esimesed tervisesportlased liikuma ja nautima nii ilusat
ilma kui ka suuskade libisemist.
Vaevu jõudsime oma ürituse platsiga tutvuda ja lõkketule süüdata kui esimene
klient oma tõrva vajavate liikumislaudadega kohal oli. Jutukal proual oli meie
ettevõtmiste üle hea meel, nii et saatis oma abikaasagi meie juurde
suusatõrvamise teenust nõutama. Varsti kõlasid meie ümber vana hea vinüüli
pealt tulevad lauluviisid. Iga minutiga kasvanud vanameeste seltskond leidis
igaüks endale tegevuse, nii et varsti kihas meie pisike plats ettevõtlikest
vanameestest nagu sipelga pesa kevadise päikese käes. Huvilisi tuli suuskadega
ja ka ilma suuskadeta. Kes vaatas niisama vanahärrade tegevust, kes nostalgiast
haaratuna imetles vanu puusuuski ja nende klambreid- sidemeid. Kedagi ei jätnud
külmaks ka vanade fotode näitus, mis mõnda meist viis tagasi varasesse
lapsepõlve, mõnda 40 aasta tagusesse noorusaega.
Keskpäeva paiku kui tõrvamistööga väike vahe tuli, kasvasid lumest välja
„lumeliiliad“. Need rahvariides kenad näitsikud tõid meie laagripaika sellise
ilu, et mõnigi mööduja, vaatamata oma liikumissuunast, jäi vaatama, mis toimub?
Rahvatants on meil harjumuspäraselt suvine teema. Ei jäänud ükskõikseks ka meie
papid, kes tõmmati tantsuringi ja kes sära silmis oma esinemisega hiilgavalt
hakkama said.
Värskelt tõrvatud puusuusa libisemine proovitud ja stiilipunktid kokku loetud
saabus kätte auhindade jagamise aeg. Auhinnad olid ju sümboolsed, aga rõõm
kordaläinud üritusest mõõtmatu.
SUUR, SUUR TÄNU KÕIGILE KES SUUSAPÄEVA AITASID KORRALDADA!
kirjutas Johannes
Sii saate vaadata kõiki pilte!
https://www.facebook.com/media/set/?set=a.429605447131715.1073741825.148579248567671&type=1
03 märts 2013
Tõrvalõhnaline suusapäev
Tänavune 2. märts oli päikseline talvepäev, külma 5-6 kraadi. Nõmme
Vanameeste Klubi eestvõttel toimus Nõmme spordikeskuses kella 11-13 puusuusapäev. Lõkke kohal tõrvati kõigi soovijate suuski. Pärast oli võimalik teha väike suusaring, kus võistlus käis stiilipunktidele.
Juba ettevõtmise nimi – puusuusapäev – kõlas kutsuvalt. Kuigi mul suuski pole, mida tõrvata, tulin koos oma 3-aastase pojaga uudistama. Olen küll lapsepõlves puusuuskadega sõitnud, kuid ma polnud kordagi näinud, kuidas nende tõrvamine käib.
Klubi juhatuse liige Urmas Lepik rääkis küll juba eelnevalt, et ega klubi suurt masside huvi ei eeldagi, kuid eesmärk on pakkuda eelkõige vanemaealistele inimestele võimalust värskes õhus aega veeta ja omavahel suhelda.
Kui ma veidi pärast ametlikku algust spordikeskuse piknikuplatsile jõudsin, käis lõkke juures usin tegevus ja ninna hakkas mõnus tõrvalõhn. Mitmed inimesed olid järjekorras ja ootasid, millal tõrvamisjärg nende suuskadeni jõuab. Riietumisstiilis hakkas silma väljapeetud vana kooli klassika - kootud põlvikud ja kampsunid. Viiekümnendate aastate taustamuusika tuli vinüülplaadilt.
Hinnanguliselt võis paaritunnisel puusuusapäeval käia 30 inimese ringis – täpselt ju ei lugenud. Lisaks minule oli teisigi suuskadeta uudistajaid, kuid järjekorras oli ka üks väikese lapsega pere, kel lisaks omadele kaasas ka puust lastesuusad, mis tõrvamist vajasid. Samuti meelitas tõrvalõhn kohale Riigikogu liikme Margus Tsahkna, kes Nõmme suusaradadel sõitmas oli.
Korraga jäi silma üks Muhu mustriga rahvariideseelikus naisterahvas, kes lõkkele lähenes. Esmalt arvasin, et ilmselt on tal plaan osa võtta suusasõidust ja noppida stiilipunktid. Õige pea sai aga selgeks, et üritust oli palutud oma etteastega kaunistama rahvatantsuseltsi Pääsuke noorem naisrühm. Pääsukese naisrühm tantsis 4-5 tantsu. Viimase etteaste ajaks sai naisrühmast segarühm, kuna tantsuringi haarati ka suusakostüümides härrad.
Pärast tantsu oli võimalik suusarajal proovida, kuidas värskelt tõrvatud suusad ka libisevad. Naiste ja meeste vahel eriarvestust ei olnud, aga õrnema soo esindajad võistlusel ei osalenud. Mõned prouad kasutasid küll suusatõrvamisteenust, kuid läksid ilmselt pikemale ringile. Auväärse kohtunike kogu ees söandas sõita vaid kümme meest.
Loodetavasti toimub selline üritus ka järgmisel talvel, et puusuusatraditsioon plastiku pealetungist hoolimata püsiks.
Kirjutas Jukko Nooni
28 veebruar 2013
Kodumaa juubeli tähistamine!
Läinud teisipäeval kogunesime klubisse, et tähistada Eesti Vabariigi 95.
aastapäeva. See tähtis sündmus oli selleks ajaks juba ajalugu ja kellel kuidas
tähistatud. Kes käis kaitseväe paraadi vaatamas, kes veetis päeva lähedastega
teleri ees, jälgides tähtsa päeva pidulikke ülekandeid Tallinnast. Muljeid küllaga ja nii oli paras aeg neid arutada omasuguste seltsis.
Pidulik koosviibimine algas hümni ühislaulmisega, mida toetasid meile küllatulnud Kristiine Gümnaasiumi 9. ja 12. klassi tütarlapsed ja poisid. Sellele järgnes meie Oti emotsionaalne päevakohane kõne, mis kruvis päeva pidulikkusele tuure juurde. Järgnes külaliste esinemine, kus noormeeste laulmine vaheldus tütarlaste vahelugemistega. Kava oli koostatud nii südantsoojendavalt, meie noorusaja lauludest, et pani mõnegi meie hulgast kaasa laulma.
Suur, suur tänu Teile, noored! Jätsite meile selle teadmise, et Eesti elab edasi ja noored pole sugugi hukas!
Peale külaliste ärasaatmist jätkus õhtu jututuba, kus sõna said kõik, kes pidupäeva teemal rääkida soovisid. Muljeid oli palju ja juttu jätkus kauemaks,kui tavaliselt.
Kirja pannud Johannes
Pidulik koosviibimine algas hümni ühislaulmisega, mida toetasid meile küllatulnud Kristiine Gümnaasiumi 9. ja 12. klassi tütarlapsed ja poisid. Sellele järgnes meie Oti emotsionaalne päevakohane kõne, mis kruvis päeva pidulikkusele tuure juurde. Järgnes külaliste esinemine, kus noormeeste laulmine vaheldus tütarlaste vahelugemistega. Kava oli koostatud nii südantsoojendavalt, meie noorusaja lauludest, et pani mõnegi meie hulgast kaasa laulma.
Suur, suur tänu Teile, noored! Jätsite meile selle teadmise, et Eesti elab edasi ja noored pole sugugi hukas!
Peale külaliste ärasaatmist jätkus õhtu jututuba, kus sõna said kõik, kes pidupäeva teemal rääkida soovisid. Muljeid oli palju ja juttu jätkus kauemaks,kui tavaliselt.
Kirja pannud Johannes
20 veebruar 2013
Tähe pildistamisest
Et kõik ilusasti ära rääkida...
Raivo Hein tuli meile külla, sest tema isa on üks meist. Ja mitte ainult
sellepärast. Me oleme veel päris uudishimulikud, sellepärast ka.
Alustuseks tõi Raivo meile tervituse oma Rotary-klubilt. Palusime tal meie värsked tervitused vastu viia.
Raivo on mitu tugevat IT-põhist
firmat ehitanud, käigus hoidnud ja maha müünud. Nüüd saab ta endale lubada
hobi, mida aastaid on tasapisi arendanud – kosmose pildistamist. Sellest, oma
observatooriumitest ja pildistamisreisidest ta meile pajataski. Päris paljud
meist vangutasid pead, kui ta käigu pealt meile demonstreeris, kuidas tema
Saaremaal asuv tähetorn Kivimäe jaamast juhituna teleskoobi ühele galaktikale
suunas, selgema ilma korral torni katte avanud oleks ja kindla programmi järgi
pildistama oleks asunud. Nii saab Raivo ükskõik millisest maailma punktist (seal
internetiühenduse olemasolu korral) oma teleskoobiga meie ääretust ümbrusest
objekte valida ja neist äärmiselt kauneid fotosid teha. Peale pildistamise
tuleb küll mitmeid tunde toorpilte arvutis töödelda, et vabaneda valgusmürast
ja aparaatide väikestest ebatäpsustest. Vägevaid tulemusi saame alati vaadata
Raivo blogis http://spiid.blogspot.com/
Olime kuulnud
Raivo kavatsusest võtta osa lähiaastatel Richard Bransoni
korraldatavatest eraisikute kosmoselendudest. Ka
selle kohta saime lisainfot. Soovime Raivole peatset tõusu 110 km kõrgusele ja
edukat vabalangemist koduse Maa poole tagasi. Võibolla võime asjaolude
normaalse sujumise järel siis ütelda, et oleme vestelnud Eesti esimese
astronaudiga.
Kirjutas Urmas
Kirjutas Urmas
16 veebruar 2013
KÜÜNLAPÄEVAST VASTLAPÄEVANI
"Idakaar lööb õhetama, päike pistab oma nina lumeteki alt välja. Tõuseb, ringutab ja hingab maale sooja hingust. Veel tunnike hiljem on kollane päikeseketas kerkinud õige veidi kõrgemale, enam kõrgemale ta praegu ei tõusegi. Just nii kõrgele, et paistab otse silma sisse hommikusele kõmpijale, poeb sisse maja aknast, äratab gripiviiruse käes vaevlevad lapsed ja kõneleb: „Pidage vastu, vastlapäevast lihavõteteni on vaid nelikümmend päeva ....“
Nii ilusasti kirjutab üks loodusenaine.
Jüst küünlapäev oli see viimnepäev ühele meie klubi liikmele. Lahkus RANDU TALI, kes alles septembris osales meie tegemistes. Ta oli mees, kes kunagi ei kurtnud oma tervise pärast. Tähelepanelik vaataja märkas, et alati särasilmse Randu silmis ei olnud seda sära, mis mõni aeg tagasi. Kahjuks on meil veel palju haigusi, mille vastu tänapäeva meditsiin on jõuetu. Käisime 8.02. ka Keila kirikus Randut saatmas ta viimsel teekonnal ja sellele järgnenud peiedel.
Vastlapäev langeb kokku alati meie klubi „tööpäevaga“ ! Tähistasime seda traditsiooniliselt liulaskmisega Mustamäe lumepargis ja sellele järgneval lõunal kohvikus Lepido. Seekord oli taadirivi üsna pikk, et kihutada meile võõrapärase nimega snowtubingu rajal. Meie vanamehed lasid mäest alla, saatmaks noorte daamide imestunud pilgud, kes olid oma kollektiiviga tulnud vastlaliugu tegema. Nemad koostasid pikad „rongid“ ja hirmu peletamiseks kiljusid kõvasti. Tund liumäel oli piisav, et tekitada söögiisu ja suundusimegi kohvikusse, kus sõime hernesuppi ja kohapeal küpsetatud vastlakukleid. Peale kehakinnitamist läksime kõik see mees klubisse, et mälestada Randot, kellega aasta eest koos liugu lastud sai.
Kirjutas Johannes
05 veebruar 2013
Kogu tõde kohvist
Meie, kohvijoojate, juures käis
külas asjatundja, kes selle üleilmselt levinud joogi kohta palju uut ja
huvitavat pajatas. Näiteks, et käibe poolest olevat kohvi nafta järel teisel
kohal maailmas, ja et soomlased kui suurimad kohvijoojad larbivad endile sisse
12-13 kg kohvi inimese kohta aastas. Eestil oma 4 kg tarbega on siin tükk maad
edenemise ruumi.
Kogu hullus sai alguse Etioopiast Kaffa külast, sealt siis ka kohvi nimi. Parim kohv pidavat pärinema Jamaicalt. Kuid, kes tahab kohvist kõik 900 maitsenüanssi kätte saada, peab üksjagu vaeva nägema. Võta head sorti oad, rösti need 900º C juures 20-30 minutit, siis jahvata parajalt peeneks ja lõpuks vala 90º C veega üle. Arvatavasti pead veel mõned võlusõnad peale lugema.
Kirjutas Rein
Kogu hullus sai alguse Etioopiast Kaffa külast, sealt siis ka kohvi nimi. Parim kohv pidavat pärinema Jamaicalt. Kuid, kes tahab kohvist kõik 900 maitsenüanssi kätte saada, peab üksjagu vaeva nägema. Võta head sorti oad, rösti need 900º C juures 20-30 minutit, siis jahvata parajalt peeneks ja lõpuks vala 90º C veega üle. Arvatavasti pead veel mõned võlusõnad peale lugema.
Head kohvitamist!
Imettegevad aparaadid
Ülikõrgsageduslikke vibratsioone
genereerivad aparaadid – nii nimetati asjandusi, mida järjekordne külaline meie
klubilistele näha ja käega katsuda tõi. Seadmed väljutavad sagedusi, mis jäävad
taskutelefoni ja mikrolaine ahju sageduste vahele. Pidavat mõjuma hästi õige
paljude hädade puhul.
Vanameestel hädadest puudu ei
tule ja nõnda pakkus Madis end kohe katsejäneseks. Saigi ühe viguri mõneks
ajaks enese kätte proovida. Kuid kui häda on pikalt kestnud, ei siis paukselt
temast lahti saa.
Pakuti veel paarikümmet peale
määritavat ravimit. Samuti lugematute vaevuste vastu. Kui hästi kõvasti uskuda,
siis võib-olla aitavadki, sest usul on teadupärast väga suur jõud.
Tellimine:
Postitused (Atom)