MEHED KOOS, ELU HOOS!

pühapäev, 31. detsember 2017

2017 aasta kokkuvõte.



Meid on klubis 32 meest, asutajaliikmeid on täna siin 10, klubina oleme 8 aastat vanad, meestena keskmiselt 75 aastased. Asutamise ajal oli keskmine vanus 72.
Tänavu oleme korraldanud kokku 30 temaatilist sündmust, millest 9 olid ettevõtete külastused, külas käis meil 9 inimest ja 1 ansambel, toimus 1 rattamatk ja 4 ekskursiooni, "asutasime" üheks päevaks Vanameeste Kohviku (siin oli 17 meest ametis), Ülo korraldas Pirita jõe kaldal kalasupipäeva, Tiit ärgitas meid osalema spordipäeval, käisime üleriigilisel meesteklubide kokkutulekul, osalesime ettekandega Terviseedendamise konverentsil, tegime ära talgupäeva „Teeme ära“.  22 teisipäeval ajasime omavahel juttu, meenutasime kord 1960.-id, kord 1970.-id aastaid ja mängisime koroonat. Teistel nädalapäevadel kasutame oma ruume väiksemate gruppide tegutsemisteks. Meie blogi on vaadatud üle 105000 korra, jõulude ajalgi külastas seda keegi Rootsist ning keegi Kaliforniast ja varem oleme märganud vaatajaid Jaapanist, Uus-Meremaalt, Austraaliast jne
Kõige tegijamad mehed olid (tähestiku järjekorras) Eerik, Endel, Heino, Jaak, Johannes, Kalev, Meelis, Ott, Paul,  Peeter, Tiit, Toivo, Tõnu, Ülo.

Mis edasi toimuma hakkab? Jaanuaris kohtume uue linnaosavanemaga. Püüame käima lükata pensionieelsete meeste ettevalmistamise pensioniajaks. Teeme aasta jooksul oma traditsioonilised asjad – ekskursioonid, jalgrattamatkad, asutuste külastamised, koroona-, nooleviske- ja laskmisvõistluse, leiame huvitavaid inimesi keda külla kutsuda. 


 Ootame igaühelt ideid ja panustamist, et meil kõigil oleks parem vanaduspõli.

Kirjutas Urmas
Fotod tegi Tiit






Jahimehed koos





Ütlen ainult sulle




Külalised saabuvad.
Pidulaud ootab!





Sõbrad koos



Sõbrad koos

Õhtujuht võtab sõna.
Aruande kuulamine

Aruande kuulamine




Vanad sõbrad. Kokku aastaid 179!

kolmapäev, 20. detsember 2017

Kumna majatehases

Harmet OÜ on 25 aastane eesti kapitalil moodulelementidest majade tootja. Külastasime nende tuliuut tehast Kumnas, kus meile äri ja tootmist tutvustas nõmmekast tegevjuht Alo Tamm. Ettevõtmine, väga ilus ja puhas uus tehas, tootmine ja tooted aga ka kogu äri loogika oli väga hariv ja jättis hea mulje. Mõned üllatavad faktid, kogu toodang praktiliselt eksporditakse, enamus materjalidest imporditakse, tööjõust suur osa on Ukrainast. Oleme jälle reaalse eluga rohkem kursis.

Ootame hilinejaid


Kuulame ülevaadet tehasest.


Puust ja punaseks,

reede, 24. november 2017

Klubis Rein Tölp

Tuntud Eesti spordimees ja olümpialane rääkis huvitavaid seiku oma elust. Talle omase huumoriga oli juttu spordist, dopingust, vene sõjaväest ja tema töömehe karjäärist, poliitikast minimaalselt. Harva käib meil esinejaid, kes julgevad oma seisukohti avameelselt ja selgelt välja öelda, Rein julges.

kolmapäev, 15. november 2017

Imavere Saeveskis

Teisipäeva hommikupoolikul kogunes klubi juurde bussitäis vanamehi, et sõita Stora Enso Eesti AS Imavere Saeveskisse tutvuma puidutööstuse suurettevõttega. Ott oli külastuse kokku leppinud ja nii nagu kohapeal selgus, on soovijatele oma tegemiste näitamine firma poliitika osa. Ja näha oli palju. Ekskursioon algas graanulite tootmisest. Edasi liikusime palgilattu, siis tulid saagimine, sorteerimine, kuivatamine, liimpuit ja sõrmjätkamine. Vahepeal olid erinevad tugiteenused/tööd, saagide korrastamine, virnastamine, pakkimine jne. Kohapeal töötab üle 300 inimese, kes elavad ekskursioonijuhi sõnadel saeveskist 30 km raadiuses, seega oluline tööandja regioonis. Tootmises kasutatakse palju moodsat tehnoloogiat, kuid ilma inimesta ei saa. Töö keskkond on mürarikas ja osa tootmist toimub 24/7/365. Kolm tundi saeveskis väsitas vanamehed päris ära ja hiline lõuna Mäekülas lõõgastas enne kojusõitu. Ekskursioonist jäi kõigile hea mulje.

Meelis
Ettevõtte tutvustamine

Ohutus tööalal on tähtis!

Kaasaegne "saeveski".

Töö käib selliste saagidega.

Huvitav päev sai siin lõpu.

kolmapäev, 8. november 2017

Vestlusring

Seekord toimus klubis huvitav vestlusring, kus osales juba viimased 10 aastat maailma MM ralliradade tehnilise kntrolli liinis juhtrolli omav hr. Karmo Uusmaa. Karmo avas meile huvipakkuvad MM-sarja telgitagused ja selle iseärasused eri maades. Kogu juttu illustreeris ta huvitava fotomaterjaliga. Kõik klubi liikmete esitatud küsimused said põhjaliku vastuse.

kolmapäev, 27. september 2017

MOMU

Tuntud-teatud lühendite KUMU, ERM jt ritta tekkis sellel suvel uus, MOMU - Mootorispordi Muuseum. Võib arvata, et see lühend saab sama kuulsaks kui varem tuntuks saanud. Arno Sillati vedamisel koondatud mootorispordi ja ka natuke muu tehnika kogu on muljetavaldav. Seda nii ajaloolise plaanis kui ka teemade rohkuses. Võib öelda, et kollektsioonis on esindatud enamus Eestis ehitatud mootorispordi tehnika. Muidugi leidub erinevaid võistlusmasinad laiast maailmast, millega on siin võisteldud.
Vanamehed said kogu selle suurepärasest koguga tutvuda Arno Sillati enda selgituste saatel. Soovijad proovisid kuidas võistlusmasinatesse meiesugused mahuvad ja imestasid kui keerulised on võidusõitja "töötingimused". Samuti kuulsime muuseumi edasistest laienemise plaanidest, olgugi et juba nüüd rabas ekspositsioon oma suurusega. Äärmisel huvitav külastus.





neljapäev, 7. september 2017

Pärastlõuna Anuga.


Ekskursioon lennundusmuuseumisse.





Kolmapäeva varahommikul astusime bussi, et jõuda Eesti Lennundusmuuseumisse Tartus.
Kohale jõudes ootas meid ees juba muuseumi asutaja ja tulihingeline vedaja Mati Meos, kes tegi meile väga huvitava ülevaate muuseumi ajaloost ja eksponaatidest. Lennunudusmuuseum kogub oma ekspositsiooni kõik Eesti territooriumil kasutatud tsiviilotstarbeliste ja Eestis baseerunud militaarotstarbeliste lennukitüüpide näidised, aga ka maailma  tähelepanuväärivamate hävitus- ja ründelennukite, kerglennukite  ning helikopterite näidiseid. Antakse ülevaated ka raketinduse ajaloost Eestis ning maailmas. Maksimaalse tulemuse saavutamiseks  kasutab Lennundusmuuseum koostöös Eesti riiklike institutsioonidega ära maailma lennunduses toimuvat lennutehnika põlvkondade vahetust. Ekspositsioonis on 25 lennukit ja helikopterid esindamas Euroopa ja USA lennutehnikat, aga ka õhutõrjerelvade esindajad – õhutõrjekahurid ja kõikide nõukogude ajal Eesti territooriumil paiknenud maa-õhk rakettide esindajad. Mudelikogus on üle 400 kõrgekvaliteedilise lennuki, kopteri ja raketi maketi.
Klubi tehnikahuvilistele liikmetele oli see käik väga hariv ja andis hea ülevaate lennunduse hilisajaloost. Kuigi ilm ei soosinud väga meie käiku, lahkusime kõik teadmisega, et  Lõuna-Eestis leidub üks insenertehniline huvikeskus, mis võiks ka noori rohkem tehnilisi erialasid õppima suunata. Kahju vaid, et Põhja-Eesti rahvas sinna harva satub.


neljapäev, 17. august 2017

Sihtkoht- Kihnu!

12.augustil avanes meie klubil võimalus osaleda Nõmme lauluklubi „Kanarbik“ korraldtavast väljasõidust Kihnu saarele.
Startisime mahuka  turismifirma bussiga kl. 8.30. Praam „kihnu Virve“ läks teele Munalaiu sadamast
Kl. 10.15. Tund aega sõitu ja olimegi Kihnus. Üllatusena oli väike Kihnu paksult rahvast täis, ei puudunud isegi Baltimaade peaministrid. Logistika oli korraldatud väikeste puust istmetega madelautodega. Sõit läks esiti saare lõunatipu suunas, kus asus majakas. Sõites hakkasid silma heas korras talumajad, kitsad asfaltteed ja üldine heakord.
Tagasiteel kostitati meid maitsva kalasupi ja suitsuahvenaga. Järgnes õigeusu kiriku ja Kihnu muuseumi külastus. Seejärel tutvusime kohaliku käsitööga ja nautisime kihnlaste laulu- ja tantsu omapära.
Meeldejääv oli kohtumine legendaarse Kihnu Virve (Virve Köster) ja tema tragi lapselapsega.
Toredas vestlusringis kuulasime Virve mõnusat jutuvada ja laulu. Tänutäheks laulsid oma laule „Kanarbiku“ laulukoori liikmed.

Ilm oli kogu aeg soe ja päikseline. Ainult Virvega kohtumise ajal käis vihmasabin üle ja tagasiteel oli vihma ja äikest küllaga. See kõik vaibus lõpuks.Tallinna jõudsime kl. 22 paiku. Meeleolu oli hea ja sõit oli igati tore ettevõtmine.






Ülo supiköök

Supiköök on avatud!

Supiköök on avatud!

Peakokk Ülo kontrollib tulemust.

neljapäev, 13. juuli 2017

Brexit ja EL tulevik

11. 07. oli meil külas hr. Ivar Raig, Tallinna Ülikooli õppejõud ja teada-tuntud skeptik. Üllatusega kuulsime, et ta on põhjalikult välja töötanud ja UK ning USA valitsustele ka teada andnud projekti, mille nimetas NATA-ks. Selle sisu: UK ja USA peaks peale Brexiti jõustumist omavahel looma kaubandusliidu, et uuesti saaks angloameerika rahvas valitseda maailma majandust. No ja meie oleks nende sõbrad.
Veel oli üsna põhjendatud seisukohti EL tulevaste probleemide lahenduste või mittelahenduste kohta. Meie tulevik muidugi eriti roosiline ei paistnud. Ja ega me keegi liiga sinisilmsed ju ei ole, aga hoidkem end liiga pessimistideks muutumast. Eesti on muidugi liiga nõrk, et maailma hoovusi pöörata. Mõistlik on teha endale selgeks, mida me muuta saame ja mida mitte ning siis elada koos nende probleemidega, millest jõud ja mõistus üle ei käi (vt. ka K. Vonnegut). Hr. Raigi jutus oli meelt kergendav tähelepanek see, et Euroopa väikeriigid on uuesti hakanud mõtlema omavahelisest koostööst, et rohkem mõjutada juhtriike väikeste riikide vajadustega arvestama. Väikeriikide koostöö EL raames oli ka Lennart Meri üks ideedest.

esmaspäev, 10. juuli 2017

Matk Lääne-Eestisse.

Traditsioonid kaunistavad meie ettevõtmisi. Traditsioonid püsivad kauem värskena kui neid aeg-ajalt uuendada. Sedapuhku sai reisisihiks Lääne-Eesti, Läänemaa ja Pärnumaa.
Start 4.juulil kl.9 Kivimäe jaamast, kurss Kasari vanale sillale. Eksimisvõimalused minimaalsed: matkajuhiks Johannes ja rool Pauli kindlates kätes.
Kasari vana sild ehitati 1904.aastal ja peale valmimist oli oma 308 meetriga Euroopa ja Venemaa pikim raudbetoon sild. Praegu kasutusel kui turismiatraktsioon, vaid jalakäijate liikumiseks.
Järgneb Lihula linnus, milline ei pääse meie matkasellide edukast rünnakust. Lihula pärl teadagi suurejooneline klassitsistlikus stiilis valminud mõisahoone 19.sajandi keskelt, kus kaasajal toimetab Lihula muuseum. Karuse kihelkonnas ootab meid ees Vatla mõis oma mõisakooliga. Oh häda ja õnnetust: kui vanamehed koolimajja jõudsid, olid tunnid juba lõppenud ja kogu koolipidamine hoopistükkis seisma pandud. Kevadel olla õpetust antud tosinale koolilapsele, seda peetud kasinaks. Lihtsam mõisakool sulgeda kui Jukusid juurde teha.
Magustoit päeva lõpuks. Desserdiks oli matkajuht Johannes varunud meile imeilusasti taastatud Tõstamaa mõisas tegutseva mõisakooli, kus 140 last õpetust saab. Muljet võimendas veelgi kohalik võluv giid, kelle ilmekas esitus pani vanamees
 te silmad särama ja südamed kiiremini põksuma. Esitluse puänt tuli mõisa keldris, kus oli end sisse seadnud ennemuistsetest aegadest pärit kummitus.
Päeva lõppakordid löödi Ermistu puhkekülas. Meri lähedal aga järve ääres soojem ja lausa ime, ei ühtki sääske. Vanajumal jälle meie poolt - vihma ei tule. Piduliku dinee ettevalmistus langes peaintendant Ülo laiadele õlgadele. Oodatust keerulisemaks osutus grillsüte läitmine. Shamaan Manitou ja liitri süütevedeliku kaasabil saime pilvedest määritud suvetaeva all tule hõõguma ja piduvorstid küpsetatud. Püha õhtu sööma aeg alles algamas, headele ja sõbralikele tervisesoovidele soovitati tegudega kinnitust anda. Äkitselt nagu keravälk vuhises pidusaali parv rahvariietes tütarlapsi. Kuulus ansambel Vokiratas primadonna Aime Nurme juhatusel ilmestas meie tagasihoidlikku piduõhtut. Tütarlapsed laulsid rõõmsasti Johannese läheneva sünnipäeva tervituseks. Kontserdi lõpetasid meie tantsulõvid tantsutüdrukute haardes hoogsa perekonna valtseriga. Pidu jätkus Heino eestvõtmisel võimsa meestelauluga.
Kolmapäev, 5.juuli, matk jätkub Pärnumaal. Lavassaare turbaväljade rüppe on end peitnud kitasrööpmelise  raudtee jaam koos hulga vedurite ja juurde kuuluvaga. Pisut roostes, kuid huvitav.
Reisi lõpuetendus toimus TTÜ Särghaua Geoloogia laboris. Rikkalik kogu Eesti maapõuest välja puuritud pinnaseproove. Erudeeritud ja põhjalik ettekanne meie maakoorest läbi miljonite aastate.
Lähenev õhtu sundis meid bussinina Kivimäe poole keerama. Eestimaa on ilus ja ka näib ilus. Hoovides muru niidetud, majad maitsekalt värvitud, hekid kunstiliselt pügatud, lapsed rõõmsalt punnpõsksed, koerad sõbralikud. Maagia, see on õnn olla õigel ajal õiges kohas. Meie oleme, meil on läinud hästi.
Elegantne lõpetus juhtiv spetsialist Paulilt, kes väsinud matkamehed kodudesse kohale toimetas.
Me täname olulise panuse eest Johannest, Jaaku, Ülot, Pauli, Urmast. Me kõik olime tublid ja jäime rahule.