Valdeko kirjutas:
Piisavalt pika ja mahuka uuringu tulemused osutavad sellele, et sotsiaalne isolatsioon - tunne, et sul pole kedagi, kellega oma tundeid jagada, kahekordistab haiguse või surma tõenäosust. Ajakirjas Science 1987. aastal avaldatud ülevaates öeldakse , et sotsiaalne isolatsioon ise on suremuse mõttes sama oluline ohutegur kui suitsetamine, kõrge vererõhk, kõrge kolesterooli tase, rasvumine ja füüsilise tegevuse puudumine. Suitsetamine tõstab surma riski 1,6 korda, sotsiaalsesse isolatsiooni jäämine aga 2 korda, mis on seega oluliselt suurem tervise risk.
Daniel Coleman oma raamatus Emotsionaalne Intelligentsus väidab, et isolatsioon on meeste jaoks raskem kui naiste jaoks. Isolatsiooni erinev mõju võib olla tingitud sellest, et naiste suhted on tavaliselt emotsionaalselt lähedasemad kui meeste omad. Loomulikult pole üksindus sama mis isolatsioon; Paljud üksi elavad inimesed, kes kohtuvad kasvõi väheste sõpradega on oma eluga rahul.
Oht tekib alles siis kui tekib tunne, et oled teistest eraldunud ja pole kellegi poole pöörduda. See on halb avastus kui mõelda isolatsiooni peale, mida tekitab üksinda televiisori vaatamine või mis veelgi ohtlikum - üksinda alkoholi pruukimine. Tänapäeva linnaühiskonnas on vähenemas klubide ja sõprade külastamise komme. Sestap on eneseabi rühmad asendusainena saamas eriti oluliseks, näiteks AA (anonüümsed alkohoolikud) liikumine samuti 60+klubid ( Nõmme Vanameeste Klubi).
60+klubid ühendavad ealiselt samaväärseid mehi, kes vajavad selliseid kooslusi enamgi kui õrnema soo esindajad. Nõmme Vanameeste klubis tegeldakse neile meelepärase ajaviitega nagu huvitavate külalistega suhtlemisega, loodusmatkadega, koroona turniiridega, arvuti alaste oskuste arendamisega, omavahelise suhtlemisega klubiõhtutel, väljasõitudega ajakohase tehnoloogiaga firmadesse jne.
Nicholas Carr raamatus Triiv Madalikule soovitab arvuti ja võrgu kasutusalastesse oskustesse mitte suhtuda kergekäeliselt. Meie sotsiaalne elu koondub üha enam ümber elektroonilise meedia kasutamise ning mida osavamad me oleme elektroonilise meedia kasutamises, seda väärtuslikumateks me sõprade ja kolleegidena muutume. Sirvides ja surfates võib meie plastiline aju nende ülesannete täitmisel osavamaks muutuda, pidurdamaks sellega meie pöördumatut vaimset vananemist.
1. augustil kohtume Obinitsas Tartu klubi meestega. Mõtleme veel! Kutsun seda ideed siin kommenteerima.
Tundub hää mõte olevat. Ainult et vanameeste mõjujõust üksi kipub väheks jääma. Sestap oleks mõistlik ühendada oma vägi Eesti Pensionäride Ühenduste Liiduga (esimees Andres Ergma).
VastaKustutaSamuti oleks vaja pidevamat väljundit meediasse, sest kui sind ei ole meedias, siis sind pole olemaski. Selleks sobiks vast kuukiri 60+, mis pidavat praegu olema oma 74 800 lugejaga kõige loetavam kuukiri üleüldse.
Jõudu meile kõigile!
Täiesti õige mõttekäik !
VastaKustutaKooskäimises peitub suur jõud. Oluliselt rohkem on minu silm näinud inimesi, kes teatavatel eluperioodidel on üksi jäänud, mandunud ja märkamatult alla andnud.
Depressioon hiilib mõttemaailma salaja ja märkamatult. Enamus Nõmme mehi teavad kuulsat N.Liidu suusakoondise laused" Bizdets buudet ne zametno"
....ja siis on tavaliselt juba hilja. Aitab just järjepidev tegevus ja tegelikult ainult enda tagant sundimine. Nii nimetatud; uuri, avasta, osale. Ja seda märkab alles aastakese pärast; "näed, täna jälle päris ilus päev olnud. Vihma küll sajab, aga sokid on ju kuivad"
Edu ja jõudu Teile, Mehed!
Joosep 43.a.