Eesotsas vallavanem Aivar Surva
ja tema abikaasa Ene Raudariga, lisaks Mäetaguse valla aukodanik 2012, Sompa
kaevanduse viimane direktor Jaan Surva.
Loomulikult tundsime huvi, kuidas
üks rammusatest resursimaksudest toituv vald toimib. Selgus, et väga mõnusalt.
Kuigi rahahädas riik on vallale kukkuvat osa jupikaupa vähendanud, on kasvavad
kaevandamismahud rahavoo enam-vähem samasugusena hoidnud. Kummastav kuulda, et
on probleem, kuidas raha kulutamisega hakkama saada. Samas antakse enesele aru,
et ega see pidu saa igavesti kesta. Sestap mõeldakse hoolega, kuhu mõistlikult
raha paigutada. Näiteks ehitati süsteem majade kütmiseks kaevandusveest välja
õngitsetud soojusega.
Põlevkivi peal elamisel on hüvede
kõrval ka omad hädad. Maa on jalge alt ära uuristatud. Kaevud jäid kuivaks ja
nüüd sirutuvad iga majapidamise juurde pikad torud, kus vesi pole muidugi enam
selline värske nagu ta omas kaevus oli. Põllud võivad ootamatult künklikuks
muutuda ja ega majadki end väga kindlalt tunne. Nii et pole head ilma halvata
ja vastupidi. Ilmselt on head esialgu
siiski rohkem, sest rahvast sünnib juurde ja rahvast rändab juurde,
sarnanedes selle poolest justkui mõne Tallinna lähivallaga.
Kui jutujärg taas vanahärra Surva
kätte jõudis, koukis ta kotist lagedale paksu raamatu. Raamatu sisule toeks
ulatas pr. Ene raamatu kõrvale toeka kamaka põlevkivi. Sellest põlevast kivist
võib arvata nii ja teisiti, kuid ta on meid tublisti aidanud nii eelmises kui
praeguses Eestis. Aitab vast veelgi, kui ükskord selgeks saadakse, kas see
paljukirutud inimtekkeline CO2 on ikka kõigi
ilmahädade põhjustaja.
Ene Raudarit on meil põhjust
tänada mitmekordselt. Peale kohtumist Juula küla päevadel Jõgevamaal kutsus ta
meid külla oma Illuka valda, kus ta on kultuurijuht. Nüüd korraldas ta meile
naabervalla, Mäetaguse, kahe kõige väärikama inimese külaskäigu.
Oli huvitav ja omapärane
kohtumine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar